Olen taliujuja!
Talisuplus ei ole nõrkadele! Loomulikult võivad seda kõik proovida, aga see nõuab midagi enamat kui tavaline harrastus. See nõuab julgust! Julgust tulla välja oma mugavustsoonist ning taluda karmi külma. Just sel põhjusel ei ole talisuplus igaühe jaoks. Tänu sellele võivad talisuplejad auga tunda ennast erilisena, sest olgem ausad – seda nad ju on! Pole paremat viisi enda premeerimiseks, kui kanda jakki, mis kuulutab kaugele: „Ma olen taliujuja!“.
Soov kuuluda
Inimene on sotsiaalne olend. Ta soovib kuuluda. Olla üks omadest. Väga sageli, kui oleme enda üle uhked, soovime seda ka teistega jagada. Muidugi võid sa jalutada jääugu poole täiesti tavalises, peaaegu et igavas jopes, kuid see pole pooltki nii võimas tunne, kui minna ujuma ühes väga erilises rõivastuses. Pane tähele, sind märgatakse juba kaugelt. Sa noogutad neile tervituseks pead, endal rind jaki all uhkusest kummis. Teid ühendab ühtmoodi mõtlemine. Te kuulute samasse kogukonda. „Ta on üks omadest!“, mõtlevad ka teised taliujujad, kui sind veepiirile lähenemas näevad.
Hobid: jääsuplus, õmblemine, teater, matkamine, filmid.
Mu lähedased juba teavad, et olen emotsionaalne inimene. Sööstan igasse uude ettevõtmisse meeletu energiaga ja pahatihti iseennast säästmata. Ka Paul Bergi vahetusjaki välja töötamisse ja disainimisse olen pannud kogu oma südame ja hinge. Tänu oma pikaajalisele kogemusele rõivatööstuse vallas, ei ole ma saanud ka selles projektis lubada endale järeleandmisi. Nüüd vaatan seda tulemust uhkusega ja olen õnnelik, et olen saanud olla millegi nii ägeda loomise juures.
Hobid: jääsuplus, hoki, matkamine, fotograafia.
Ära kunagi lõpeta unistamist! Säilita uudishimu elu vastu ja ütle “jah” uutele väljakutsetele! Neid motosid üritan ma endale ikka ja jälle meelde tuletada ja järgida. Üheks uueks ootamatuks väljakutseks, millega kaasa läksin oli Paul Bergi vahetusjaki välja töötamine ja turule toomine. Sealjuures oli mul algusest peale kindel nägemus, et see jakk peab tulema parim ja lahedaim, mis turul pakutakse. Ehk teisisõnu, see peab olema midagi sellist, mille üle saan siiralt uhkust tunda. Ja nii on ka läinud! Selle kõige juures olen aegajalt pidanud aga endale meelde tuletama veel üht motot – naudi seda teekonda, millel oled!